Töötajal on õigus saada igas kalendriaastas põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva.

Kalendripäev tähendab kõiki päevi esmaspäevast pühapäevani.

Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

Puhkuse kestus ei sõltu sellest, kas töötaja töötab osalise või täistööajaga.

Alaealistel, osalise või puuduva töövõimega töötajal ja haridustöötajal kehtib pikendatud põhipuhkus.

Lisaks võib puhkuse pikkus olla pikem sõltuvalt kohaldatavast kollektiivlepingust või pooltevahelisest kokkuleppest.

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva.

Puhkuse eesmärk on anda töötaja töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks.

Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega.

Põhipuhkuse pikkus

Põhipuhkuse pikkus on vähemalt 28 kalendripäeva aastas. Pooled võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses, kuid mitte lühemas.

Alaealise ning osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on vähemalt 35 kalendripäeva aastas.

Riik hüvitab tööandjale osalise ja puuduva töövõimega ning alaealise töötaja 35 kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva.

​Taotlus puhkusetasu hüvitamiseks tuleb esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puhkuse kasutamise kuust. Taotluse esitajaks saab olla tööandja või tööandja poolt volitatud isik.

Taotlust saab esitada läbi riigiportaali www.eesti.ee.

Teenuse leiad alajaotusest -> Töökeskkond ja personal -> Taotlus puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamiseks.

Osalise või puuduva töövõime hindamise aastal on töötajal õigus saada 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus osalise või puuduva töövõime määramise hetkest alates (vähenenud töövõime tuvastatakse tagantjärele taotluse esitamise päeva seisuga, mis tagab osalise/puuduva töövõimega isikute kaitse). Kui töötajale määratakse osaline või puuduv töövõime kalendriaasta keskel, on töötajal kuni selle hetkeni 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning edaspidi 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus.

Haridustöötajate põhipuhkuse pikkus on 42−56 kalendripäeva sõltuvalt ametikohast. Lisaks võib puhkuse pikkus olla pikem sõltuvalt kohaldatavast kollektiivlepingust või pooltevahelisest kokkuleppest.

Puhkuse ajakava

Puhkuse ajakava on plaan, millal töötajad puhkavad. Selle eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31.märtsiks. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Oluline on tööandjal teada, et osadel töötajatel on endale puhkuse valimisel eelisõigus. Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

• naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
• vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
• koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevasteks osadeks, kuid kokkuleppel on lühem kui seitsmepäevane põhipuhkus siiski lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud 31. märtsiks, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Puhkuse väljateenimine ja kasutamine

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini). Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel.

Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka

• ajutise töövõimetuse aeg;
• töötatud aeg;
• puhkuse aeg (sh. isapuhkus);
• aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning
• muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Lapsehoolduspuhkuse ja tasustamata puhkuse aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni, kuid ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse, näiteks põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne.

Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus saada puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Sellisel juhul antakse töötajale puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Näiteks kui töötaja on tööle asunud oktoobri alguses, on puhkuseõigust andvaid kuid kolm (oktoobrist-detsembrini), kuid poolte kokkuleppel saab puhkust kasutada ka pärast kolme kuud töötamist.

Viska pilk peale ka teistele blogiartiklitele!

Edukat puhkuse plaanimist! 😉