Majandusaasta aruanne on aruanne, mille esitamine on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, ka neile, kel majandustegevust ei toimunud.

Meeles tuleks pidada, et tegemist on avaliku dokumendiga, mida võivad vaadata näiteks konkurendid, kliendid, töötajad kui ka koostööpartnerid, kes selle kaudu määratlevad ettevõtte usaldusväärsust.

Majandusaasta aruande pikkus

Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on tavapäraselt 12 kuud. Enamasti on majandusaastaks kalendriaasta (1. jaanuarist 31. detsembrini), kuid ettevõtte põhikirjas või muus tema tegevust reguleerivas dokumendis võib olla fikseeritud ka sellest erinev majandusaasta.

Ettevõtte asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel võib majandusaasta olla erandkorras ka lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu. Näiteks kui ettevõte asutati 15. septembril 2020 ning majandusaastaks on valitud kalendriaasta, siis sellisel juhul võib olla esimese majandusaasta aruande perioodiks 15.09.2020-31.12.2021. Juhul aga kui ettevõtte oleks asutatud 15. juunil 2020, siis on esimeseks majandusaasta aruandeperioodiks 15.06.2020-31.12.2020.

Majandusaasta aruande esitamise aeg

Lõppenud majandusaasta kohta on ettevõtja kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb:

• raamatupidamise aastaaruandest ja
• tegevusaruandest (v.a mikroettevõtja)

Majandusaasta aruanne tuleb esitada 6 kuud pärast majandusaasta lõppu ehk enamasti on tähtajaks 30.06.

Majandusaasta aruande osad

Majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk sõltub ettevõtte suurusest. Mida suurem on ettevõte, seda detailsemal kujul tuleb registrile esitatavas aruandes informatsioon avalikustada. Normide kohaselt jagatakse ettevõtjad nelja kategooriasse: mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad.

• Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
• Väikeettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
• Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
• Suurettevõtja – äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Mikro- ja väikeettevõtjad, kes on valinud oma arvestuspõhimõtete aluseks Eesti finantsaruandluse standardi, võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest.

Tabelis on kajastatud erinevad nõudmised aruandele lähtuvalt ettevõtja liigist.

Aruande osa	Mikro- ettevõtja	Väike- ettevõtja	Keskmine ettevõtja	Suur- ettevõtja
bilanss	JAH (lühendatud)	JAH	JAH	JAH
kasumiaruanne	JAH	JAH	JAH	JAH
rahavoogude aruanne	EI	EI	JAH	JAH
omakapitali aruanne	EI	EI	JAH	JAH
tegevusaruanne	EI	JAH	JAH	JAH
lisad	kuni 4 lisa (kui asja-kohased)	kuni 9 lisa (kui andmed olulised)	vastavalt vajadusele	vastavalt vajadusele

Mikroettevõtja võib soovi korral koostada väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruande, mikro- ja väikeettevõtjad võivad soovi korral koostada ka täismahus majandusaasta aruande.

Raamatupidamise aastaaruanne

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ning Eesti ettevõtetel tuleb oma aastaaruanne koostada eurodes.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb teada ja kasutada järgmisi alusprintsiipe:

• majandusüksuse printsiip – ettevõtja arvestab oma vara, kohustusi ja tehinguid lahus ettevõtja omanike, kreeditoride, töötajate, klientide varadest, kohustistest ning tehingutest;
• jätkuvuse printsiip – aruande koostamisel lähtutakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt ning tal ei ole lõpetamise kavatsust;
• arusaadavuse printsiip – aruande avalikustatav info peab olema esitatud ülevaatlikult ja üheselt mõistetavalt;
• olulisuse printsiip – aruandes kajastub kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande lugeja majandusotsuseid;
• järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi;
• tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud;
• objektiivsuse printsiip – aruandes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
• konservatiivsuse printsiip – aruannet tuleb koostada kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist;
• avalikustamise printsiip – aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab aruande lugejal saada ettevõtja kohta asjakohast ja tõepärast infot;
• sisu ülimuslikkuse printsiip – tehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

Raamatupidamise aastaaruande osad

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb:

• bilansist – kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali);
• kasumiaruandest – kajastab aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit);
• rahavoogude aruandest – kajastab aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha lähendite laekumisi ning väljamakseid);
• omakapitali muutuste aruandest – kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis;
• lisadest.

Tegevusaruanne

Mikroettevõtja tegevusaruannet koostama ei pea, küll aga teised ettevõtjad.

Tegevusaruandes antakse ülevaade

• ettevõtte põhitegevusest ja kõrvaltegevustest;
• asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel;
• olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

Juhul, kui majandusaasta lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital äriseadustikus nõutule (on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud või plaanitakse selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus.

Raamatupidamiskohustuslastel, kes kuuluvad audiitorkontrolli kohustuse alla, peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemeid).

Tegevusaruande võib kirjutada vabas vormis, peamine, et nõutud info on olemas. Väikeettevõtjal piisab täiesti paarist lausest oma tegevuse kohta. Eitavaid lauseid kirjutama ei pea.

Majandusaasta aruande esitamine

Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.

Ettevõtjaportaali saab siseneda ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või Smart-ID-ga.

Äriregistris saad anda raamatupidajale õigused aastaaruande koostamiseks ja sisestamiseks.

Majandusaasta aruande mitteesitamise tagajärjed

Kui majandusaasta aruannet ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitatud, kohustab registripidaja isikut registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Samuti võib registripidaja kasutada seadusest tulenevat õigust ning trahvida kohustatud isikuid, kohustuste rikkumise eest. Kui aruannet ei esitata ja ei põhistata registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning isiku võlausaldajad ei ole taotlenud isiku likvideerimist, võib registripidaja isiku äriregistrist kustutada.

Majandusaasta aruanne on nagu ettevõtte visiitkaart. Aruande puudumine äriregistrist näitab ettevõtte eriliselt madalat usaldatavust.

Kui soovid, et aitaksime sul koostada majandusaasta aruannet, anna sellest julgesti teada! Kontaktid leiad siit!

Ettevõtjana pead sa meeles pidama, et raamatupidamise korraldamine on sinu kohustus – sellest ei pääse ükski ettevõtja.

Raamatupidamise korraldamiseks on kolm võimalust:

1) läbida raamatupidamiskursus ja ise oma ettevõtte raamatupidamist teha;
2) osta raamatupidamisteenus osaliselt või täielikult sisse;
3) palgata oma raamatupidaja.

RAAMATUPIDAMISE TEGEMINE ISE

Ettevõtte algusfaasis, kui tehinguid on vähe, teevad paljud ettevõtjad oma raamatupidamist ise. Isetegemine on kahtlemata kõige odavam lahendus.

Kui teed valiku, et sina ise oled oma ettevõttele kõige sobivam raamatupidaja, siis vii ennast kurssi:

• raamatupidamise põhitõdedega;
• kuidas koostada arveid;
• millal ja missuguseid deklaratsioone/aruandeid riigile peab esitama;
• milliseid makse ja millal tuleb tasuda;
• kuidas palgata töötajaid ja arvestada töötasusid;
• millised on ettevõtte majandusnäitajad ja kuidas  kujuneb kasum/kahjum.

Kui raamatupidamise maht ja keerukus kasvab sulle üle pea, tuleks raamatupidamisteenuse ostmisele mõelda.

RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSTMINE

Raamatupidamisteenuse osutajaid on peamiselt kolme liiki:

1) suur raamatupidamisbüroo,
2) üksikettevõtjast raamatupidaja või väike raamatupidamisbüroo,
3) tuttav raamatupidaja, kes on kuskil firmas palgatööl.

Kõige kindlam on leida sobiv teenusepakkuja soovituste kaudu.

Kümnete internetilehekülgede jagu infot ja reklaame raamatupidamisteenuse pakkujate kohta leiab google otsinguga või sotsiaalmeediast. Valiku tegemisel uuri erinevate raamatupidamisbüroode kodulehti/FB fännilehti, vaata, kas nad peavad blogi, mis teemadel ja kas artiklid on sisukad.

Raamatupidajate ja raamatupidamisbüroode tase on väga erinev. Hinnapakkumine tasub alati võtta mitmest kohast.

Hea raamatupidaja valiku tegemisel on abiks järgmised küsimused:

• Kas teenuseosutaja on sinu ettevõtte valdkonnaga kursis?

Mõned raamatupidajad tegelevad näiteks jaekaubanduse või tootmisettevõtetega, teised mittetulundusühingutega jne. Täpsusta kindlasti üle, milline on teenuseosutaja varasem kogemus ja veendu, et ta omaks kogemust sinu valdkonnas või vähemasti sarnasel tegevusalal.

• Kui pikk on raamatupidamisfirma tegutsemisaeg ja töötajaskonna staaž?

Mida pikemalt on raamatupidamisteenuse pakkuja tegutsenud, seda suurema kindluse saad osutatava teenuse kvaliteedist ning jätkusuutlikkusest. Samuti võid täpsustada raamatupidaja individuaalset taset. On erakordselt tähtis, et saaksid usaldada oma raamatupidaja kompetentsust ja tähtaegadest ning lubadustest kinnipidamist, samuti diskreetsust.

• Kas hinnastamine on läbipaistev ning tingimused selged?

Eestis on levinumad kolm hinnastamisvarianti:

kande-/kirjepõhine ehk mahupõhine,

kuutasupõhine,

tunnitasupõhine.

Kindlasti tuleb täpsustada, mis kuulub arvestatud tasu sisse.

Näiteks: mahupõhise hinnastamise puhul – iga kande maksumus + muude tasude arvestuse alused; kuumakse korral – millised tegevused ja aruanded on kuutasus arvestatud ning milliste toimingute eest tuleb maksta lisatasu.

Kokkulepe hinna ja teenuste sisu osas fikseeritakse lepingus, see tagab edaspidiste arusaamatuste vältimise.

• Kas tulevane raamatupidaja on mõistev ning suhtlemine temaga ladus?

Raamatupidajast ei pea saama sinu uus parim sõber, samas pead olema kindel, et raamatupidaja sulle inimesena sobib. Kui kaalud suurema büroo valimist, küsi alati üle, kes sinu raamatupidamisega reaalselt tegelema hakkab, sest sulle suurepärase mulje jätnud partner võib tegelikkuses tegeleda vaid müügitööga ja sinu raamatupidamine võidakse suunata hoopis mõnele algajale raamatupidajale.

Mõtle läbi, kui oluline on sulle suhtluse kiirus ja tihedus. Väiksed bürood reageerivad küsimuste tekkides kiirelt ning on valmis sulle andma ka jooksvat nõu. Suur raamatupidamisbüroo on kahtlemata anonüümsem – murede ja küsimuste korral suhtleb sinuga kliendihaldur, kes otseselt ei tegele sinu ettevõtte arvete ja muude igapäevaste toimingutega.

RAAMATUPIDAJA PALKAMINE

Ettevõttele raamatupidaja palkamisel tuleks arvestada, et töötaja palgal hoidmine on võrdlemisi suur kulu, mis tasub end ära vaid juhul, kui sinu ettevõtte on suurem. Lisaks palgafondile pead arvestama ka kõigi muude kuludega nagu töökoha sisseseadmine, kontorikulud, töötaja väljaõpe jne. Võimalik on raamatupidaja ettevõttesse palgata osalise tööajaga või teine variant on raamatupidaja tööülesanded liita mõne muu ettevõttesisese funktsiooniga, näiteks administreerivate tegevustega, luues nii oma ettevõttesse täistööajaga positsioon.

Üldine põhimõte on, et nii kaua kuni raamatupidamisteenuse sisse ostmine on odavam kui ettevõttes töötaja palgal hoidmine, siis võiksid kasutada välist partnerit. Kui maht aga kasvab nii suureks, et teenuse hind on võrdne töötaja ülalpidamise kuludega, siis tasub kaaluda majasisese raamatupidaja palkamist.

Relsu OÜ raamatupidamisteenus

Relsu OÜ on personaalset lähenemist pakkuv raamatupidamisbüroo, mis on keskendunud peamiselt mikro- ja väikeettevõtete raamatupidamisele. Kohustusliku raamatupidamise korraldamisele lisaks aitame koostada ka personaliga seotud dokumentatsiooni. Peaaegu 20 ettevõtluses tegutsemise aastaga on praktilisse kogemuste pagasisse kogunenud mitmeid ettevõtlussituatsioone, millest huvitavamad seigad sai koondatud faili.

Huvi korral kutsume sind Kohtumise tunnile, et saaksime täpsustada sinu vajadusi ja pakkuda välja võimalused, kuidas saame sind aidata.

Kohtumise tund on ideaalne võimalus kohtuda meiega kohustuste vabalt ja täiesti tasuta, et arutada järgmiseid teemasid:

• millised on sinu ettevõtte eesmärgid ja kuidas sa plaanid neid saavutada?
• millised on küsimused ja väljakutsed, millega sinu ettevõte vastamisi seisab?
• kuidas me saaksime sind aidata eesmärkide saavutamisel ja väljakutsete lahendamisel?

Meie kontaktid leiad siit!

Tegutsedes ettevõtjana, on vaja täita mitmeid tööülesandeid. Nende täitmiseks on kaks võimalust: ettevõtja teeb kogu töö ära ise või palkab selleks teised inimesed.

KES TULEB REGISTREERIDA TÖÖTAMISE REGISTRISSE?

Kui firma on väike ja suuri töömahte kavas ei ole, jõuab ettevõtja kõik ülesanded ise ära teha ning selleks ei ole tööleping tarvilik. Kui aga on soov endale ettevõttest maksta palka või juhatuse liikme tasu, tuleb ette võtta töötamise registreerimine töötajate registris.

Töötajate registris tuleb registreerida ka kõik töölepingu, käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavad inimesed. See tähendab registreerida tuleb kõigi inimeste töötamine, kui selle tulemusena tekib maksukohustus.

Lisaks tuleb äriühingutes registreerida ka vabatahtlik töö (erand: ei pea registreerima praktikantide tööd).

Vabatahtlikku tööd ei pea registreerima MTÜ-d ning ka tasu mittesaavat juhatuse liiget ei registreerita töötamise registrisse.

Töötamise registreerimine toimub Maksu- ja Tolliameti lehel.

REGISTREERIMISE VAJALIKKUS

Andmete olemasolu töötamise registris tagab sulle ja sinu ettevõtte töötajatele sotsiaalsed tagatised. Oluline on sisestatud andmete õigsus, kuna töötamise registrisse sisestatud andmed jõuavad lisaks Maksu- ja Tolliametile ka Eesti Haigekassasse (ravikindlustuse tekkimine), Eesti Töötukassasse (hüvitiste arvestamine), Sotsiaalkindlustusametisse (hüvitiste arvestamine), Politsei- ja Piirivalveametisse ning Tööinspektsiooni.

REGISTREERIMISE AEG

Reegel on see, et töötamine tuleb registreerida tööle asumise hetkeks ehk siis enne, kui inimese tööle lubad. Nt kui töötaja asub tööle alates homsest, siis tee kanne töötamise registrisse juba täna ära. Erandiks on 7-14-aastased lapsed, kelle töötamine tuleb registreerida vähemalt kümme tööpäeva enne lapse tööle asumist.

KES SAAB REGISTREERIMISE KANNET TEHA?

Maksuametis on kehtivad volitused töötajaid registreerida automaatselt olemas juhatuse liikmel ja raamatupidajal, kes saab maksudeklaratsioone esitada. Kui aga soovid oma abilisele edasi volitada vaid töötamise registreerimist, vali raamatupidaja paketi asemel jagatavaks pääsuõiguseks „Töötamise registris (TÖR) andmete muutmine“.

MIS INFOT ON VAJA TÖÖTAMISE REGISTREERIMISEKS?

inimese isikukood – selle järgi otsib andmebaas ise nime;

töötamise algus
Töötamise alguseks loetakse töölepingu ja vabatahtlikkuse alusel töötaja tööle asumine kuupäev, võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäev;

töötamise liik

Tegu on olulise lahtriga, sest valikust sõltub edasine lahtrite täitmise kohustuslikkus. Lisaks mängib valitud töötamise liik oma rolli ka ravikindlustuse puhul ja väljamakse liigi valikul TSD-l.

Ettevõtja poolt enim kasutatavad töötamise liigid on:

• tööleping;
• VÕS leping – töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötav töötaja;
• juhtimis-, kontrollorgani liige – juhatuse liige, nõukogu liige;
• tasuta töötamine – töötaja, kes teeb tööd äriühingu heaks, aga palka ei saa

Töötamise registris ei kehti see, et ühe inimese kohta üks kanne. Töötamise kandeid tuleb teha inimese kohta just nii palju, kui palju tal erinevaid töötamisi on. Näiteks, kui saad oma ettevõttes nii juhatuse liikme tasu kui ka töötasu, siis tuleb mõlemad töötamised registreerida ehk teha kaks kannet.

Kui registreerimisel on töötamise liigi valikuks tööleping, on kohustus täita ka töökoha aadressi, ametinimetuse ja tööaja määra lahtrid.

tööaja määr

Tööaja määr on kas täistööaeg (1,0) või siis osaline tööaeg (0,01-0,99) jms.

töökoha aadress

Töökoha aadressiks on enamasti tööandja tegutsemiskoht (nt kontor, müügikoht), kus töötaja reaalselt töötab. Kui töötaja töötab mitmes kohas (nt kahes kaupluses), siis märgitakse tema töökoha aadressiks see, kust teda juhitakse (kus asub tema otsene ülemus). Sama kehtib ka juhul kui töötaja töötab kodukontoris.

Täpsemalt on töökoha aadressi määramine koos eranditega välja toodud Maksu- ja Tolliameti juhendis.

Töökoha aadressi sisestamist alusta tänava ja maja numbri sisestamisega. Süsteem hakkab kuvama sinu poolt sisestatud andmetele vastavaid aadresse erinevates asulates, mille seast vali just see õige.

ametinimetus

Ametinimetus tuleb määrata statistikaameti klassifikaatorist lähtuvalt. Kõige lihtsam on kirjutada ametinimetuse lahtrisse töötamist enim iseloomustav amet, mispeale valida avanevas klassifikaatoris kõige sobivam vaste – pakutud vasted on välja toodud sinises kirjas. Kui mõni toodud vastetest sobib, siis vajuta sellel, nii saab see valitud ametinimetuseks.

TÖÖTAMISE PEATAMINE

Kui töötaja läheb lapsehoolduspuhkusele, aja- või asendusteenistusse või võtab tasustamata puhkust, mis kestab terve kalendrikuu või kauem, siis tuleb tema töötamine kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatumisest peatada ka töötamise registris. Rohkem infot töötamise peatamise kohta leiad Maksu- ja Tolliameti juhendist.

TÖÖTAMISE LÕPETAMINE

Töötamise lõpetamise peab registreerima registrisse kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise lõpetamise päevast.

Lisaks lõpetamise kuupäevale tuleb sisestada lõpetamise alus. Kui töötamise liigiks on tööleping, siis on lõpetamise aluseid mitmeid ning tuleb teha ka täpsustav valik töötamise lõpetamise aluse osas. Kui on vaid üks täpsustus, siis on valikut teha lihtne. Kui aga täpsustuste valik on suurem (nt töötaja ja tööandja algatusel töösuhte lõpetamine), on mõistlik kindlasti vastava töölepingu seaduse regulatsiooniga tutvuda, et tehtud saaks just õige valik. Korrektse aluse leidmine on oluline, kuna sellest võivad töölepingu puhul sõltuda Töötukassa hüvitised.

ANDMETE MUUTMINE REGISTRIS

Kui oled eksinud andmete sisestamisel või leiavad aset muutused töötamises (näiteks muutus töötaja ametinimetus, töötamise koht, tööaja määr või algselt tähtajaline leping muutus tähtajatuks), siis tuleb ette võtta juba sisestatud andmete muutmine.

Kõiki sisestatud kuupäevi saab muuta esmakande kuupäevast +/- 3 kuu võrra nii kehtivate kui lõppenud registrikannete korral. Kui on vaja teha parandusi vanemates kannete kuupäevades kui kolm kuud, siis tuleb põhjendatud taotlusega pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.

Kui sellest postitusest oli abi töötamise registreerimisel või said siit vajalikke teadmisi, siis jaga seda julgelt ka oma sõpradega!