Dividend on omanikutulu. Dividend ei ole tasu töö eest, vaid ettevõttesse paigutatud kapitalilt teenitud tulu. Dividend on väljamakse, mida tehakse ettevõtte puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist.
Dividendide maksmisega kaasnevad teatud reeglid – maksmise eeltingimused, deklareerimine ja ettevõtte tulumaks.
Sisukord
- Dividendide maksmise tingimused
- Dividendide saamise õigus
- Dividendide maksmise vormistamine
- Dividendide maksustamine
- Korduvdividendide näide
- Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu erisus
- Edasi makstavad dividendid
Dividendide maksmise tingimused
Dividendide saamise eelduseks on osalus ettevõttes (osanik võib olla nii eraisik kui ettevõte).
Dividendide maksmiseks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused.
Osakapitali sissemakse
Osaühingul on tehtud põhikirjas märgitud osakapitali sissemakse, mis on registreeritud ka äriregistris
Osakapitali sissemakseta asutatud ettevõtte puhul tuleb enne dividendide jaotamist osanikel teha sissemakse osakapitali ning esitada ka muutmiskande avaldus Äriregistrile.
Majandusaastaaruanne peab olema kinnitatud
Dividende saab hakata välja maksma siis, kui esimene majandusaasta on läbi ning aastaaruanne kinnitatud. Seetõttu esimesel tegutsemisaastal, kui veel majandusaasta aruannet pole koostatud, ei saa dividende maksta.
Osanike otsus dividendide maksmiseks
- On vormistatud osaniku otsus dividendide maksmiseks
- Dividendide maksmine ei tohi kahjustada ettevõtte majanduslikku seisukorda ehk maksevõimet
- Peale dividendide maksmist ei tohi ettevõtte omakapital minna alla seadusega lubatud miinimumi (pool osakapitalist, aga mitte alla 2500 euro)
Dividendide saamise õigus
Dividendide saamise eelduseks on osalus ettevõttes (osanik võib olla nii eraisik kui ettevõte).
Proportsionaalsed dividendid
Kui ettevõttel on mitu osaniku, on reeglina dividendide saamise õigus kõikidel osanikel proportsionaalselt vastavalt nende osaluse protsendile.
Seda proportsiooni määra saab muuta osanike otsusega. Näiteks 20% osalusega osanik saab 40% dividendidest.
Ebaproportsionaalsed dividendid
Ebaproportsionaalsete dividendide maksmine peab olema kõikide osanike poolt aktsepteeritud. Kokkulepe peab olema fikseeritud ja selgesõnaliselt väljendatud kes ning kui palju saab ning mis meetodil arvestatakse (protsent, valem, konkreetne summa vms.).
See kokkulepe peab olema ka fikseeritud põhikirjas (Äriseadustik § 154 lõige 1).
Juhul kui enamusosanik tahab ühel hetkel ainuisikuliselt põhikirja muuta ja võimaldada ebaproportsionaalset dividendide maksmist, siis puudub tal selleks võimalus. Kohus ütleb, et sellise otsusega peavad nõustuma kõik osanikud (Tallinna ringkonnakohtu 09.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16477).
Dividendide maksmise vormistamine
Dividendide maksmise otsustavad ettevõtte omanikud ehk siis osanikud/aktsionärid üldkoosolekul ja see tehakse kirjalikult. Dividendide maksmise otsus tuleks vormistada ka nn ühemehefirma puhul. Ühemehe firmas võib see otsus olla üsna vabas vormis. Näidisotsuse saad alla laadida siit.
Otsuse puudumisel võib juhtuda, et osanike vahetumisel või osaühingu pankrotistumisel võidakse viie aasta jooksul nõuda osanikult alusetult makstud dividendid tagasi.
Ettevõttes, kus on osanikke palju ja osanikeks on nii firmasid kui ka eraisikuid, on soovitav jälgida korrektseid kokkuleppeid ja vormi nõudeid. Keerulisemates olukordades on mõttekas kaasata ka jurist.
Kasumi jaotamise otsuse kohustuslik sisu
Kasumi jaotamise otsuse kohustuslik sisu on seadusega määratud ning selles tuleb märkida:
- puhaskasumi suurus
- eraldised reservkapitali
- eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse
- osanike vahel jaotatav kasumiosa
- kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
Dividendide väljamaksmise tähtaeg
Kui puudub kavatsus maksta dividendid osanikele välja kohe pärast otsuse tegemist, on mõistlik määrata kasumi jaotamise otsuses kindlaks ka dividendide väljamaksmise tähtaeg või tähtajad (dividende võib välja maksta ka mitmes osas). Vastasel korral tuleb dividendid maksta välja mõistliku aja jooksul pärast otsuse tegemist, milleks on kohtupraktikas loetud 1-2 nädalat. Dividendinõue aegub kolme aasta jooksul arvates dividendide väljamaksete tähtajast.
Kasumi jaotamise otsust ei pea tegema koos aastaaruandega ega esitama Äriregistrile. Aastaaruande esitamisel on see võimalus, kuid mitte kohustus. Aastaaruande kinnitamise hetkel võib otsustada kasumit mitte jaotada, kuid aasta jooksul võib teha uue otsuse, millega otsustatakse dividende siiski maksta.
Dividendide maksmise otsust on õigus muuta või tühistada siis, kui kõik osanikud on sellega nõus.
Dividendide maksustamine
Dividenditulu on passiivne tulu ja seetõttu maksustatakse seda ainult tulumaksuga.
Makstud dividendidelt tuleb arvestada ettevõtte tulumaks kasumi jaotuse otsuses märgitud summalt. Otsuses märgitakse netosumma, see mis välja makstakse. Dividendide tulumaks kantakse jooksva aasta kasumi arvelt.
Dividendilt arvutatud tulumaks ning võimalikud maksuvabastused ja mahaarvamised deklareeritakse vormi TSD lisas 7, lisaks tuleb vormil INF 1 (I osa) lisada dividendi saajate nimekiri. Maksud tasutakse ja deklareeritakse järgmise kuu kümnendaks päevaks vastavalt reaalselt välja makstud dividendidele. Näiteks kui dividendid maksti välja juuli kuus siis maksud tuleb tasuda hiljemalt 10ndaks augustiks.
Dividendide maksustamisel peab arvestama kellele makstakse dividende (juriidiline isik või füüsiline isik, resident või mitteresident) ja palju on eelnevatel kolmel aastal dividende makstud.
Alates 2019.aastast on Eestis dividendide maksustamisel kaks erinevat maksustamise režiimi:
- „tavaline dividend“ – dividendi väljamaksmisel makstakse tulumaksu määras 20/80 ehk siis 25%
- „korduv dividend“ – kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendi ja omakapitali väljamakse ulatuses saab rakendada madalamat maksumäära 14/86.
Tavalise dividendi maksumäära rakendatakse:
- dividendide esimest korda maksmisel
- pikema vaheaja kui 3 aastat järel maksmisel
- kolme aasta keskmist ületava osa osas, mis ei mahu korduvdividendi alla
Madalam maksumäär kehtib ainult juriidilisele isikule väljamakse tegemisel. Kui väljamakse tehti füüsilisele isikule, siis peetakse kinni veel 7%, tulemuseks ikka ca 20% nagu tavalisel dividendil.
Korduvdividendide näide
Ettevõte tegi dividendi väljamakseid:
2018. aastal 8000 eurot
2019. aastal 4000 eurot
2020. aastal 3000 eurot
ehk kokku kolme eelneva aasta jooksul 15 000 eurot.
2021. aastal on äriühingul õigus (ja kohustus) kohaldada madalamat maksumäära (14/86) dividendi väljamaksele 5000 eurot (15 000/3)
Näiteks kui 2021.aastal otsustati maksta dividende 10 000 eurot, sh 5000 eurot korduvdividendid.
a) kui dividendi saajaks juriidiline isik:
tavalised dividendid: 5000 eurot, ettevõtte tulumaks: 5000*20/80=1250 eurot
korduvdividendid: 5000 eurot, ettevõtte tulumaks: 5000*14/86= 814 eurot
kokku: dividendi saaja saab 10000 eurot, ettevõte maksab tulumaksu 1250+814=2064 eurot
b) kui dividendi saajaks füüsiline isik:
tavalised dividendid: 5000 eurot, ettevõtte tulumaks: 5000*20/80=1250 eurot
korduvdividendid: 5000 eurot, ettevõtte tulumaks: 5000*14/86= 814 eurot
+ lisaks!: 7% tulumaksu kinnipidamine: 5000×7%=350 eurot
kokku: dividendi saaja saab 9650 eurot, ettevõte maksab tulumaksu
ettevõtte tulumaksu 1250+814=2064 eurot
kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu 350 eurot
Ettevõttel on võimalus valida, kellele makstakse tavalisi dividende ja kellele korduvdividende.
Kui antud näites oleks ettevõttel kaks osanikku – 50% juriidiline isik ja 50% füüsiline isik, siis tasuks korduvdividendid 5000 maksta juriidilisele isikule ja tavalised dividendid füüsilisele isikule.
Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu erisus
7% kinnipeetud tulumaks on füüsilise isiku tulumaks, mitte ettevõtte tulumaks.
a) Kui füüsiline isik on mitteresident, tuleb kontrollida maksulepingut!
Maksuleping võib vabastada tulumaksu kinnipidamisest (Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Gruusia, Jersey, Küpros, Mani saar ja Mehhiko on riigid, kelle puhul residentsustõend vabastab tulumaksu kinnipidamisest) või vähendada tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni (Bulgaaria, Iisrael ja Makedoonia on riigid, kelle residentsustõend vähendab tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni)
b) Raamatupidamises ei ole 7% perioodi kulu kasumiaruandes, vaid kogu otsustatud dividendide summa (koos 7% tulumaksuga) kaetakse eelmiste perioodide kasumi arvelt.
Dividendide summa arvutamiseks vaata dividendikalkulaatorit.
Detailset infot dividendi maksustamise kohta leiab ka Maksuameti lehelt.
Edasi makstavad dividendid
Edasi makstavad dividendid on need, mis ettevõte ise on saanud ja mis ta maksab edasi oma omanikule. Kui ettevõttel on vähemalt 10% suurune osalus kohas, kust dividende saadi, siis nende dividendide edasi maksmine on maksuvaba. Nendelt dividendidelt on juba esimese väljamaksega tasutud ka tulumaks (hetkel rahvusvahelisi erandeid ei käsitle). Seaduseandjale on ette heidetud, et see 10% nõue tekitab topelt tulumaksu maksmise olukorra, kuid siiani seda veel muudetud ei ole.
Jällegi erand, kui on saadud madalam maksumääraga dividende ja need makstakse edasi eraisikule, siis tuleb kinni pidada ja maksta 7% tulumaks.
Jaga artiklit ka oma ettevõtjast sõbrale!
Kui vajad abi raamatupidamisega ja maksudega, tule meie kliendiks. Kontaktid leia siit.