Majandusaasta aruanne on aruanne, mille esitamine on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, ka neile, kel majandustegevust ei toimunud.
Meeles tuleks pidada, et tegemist on avaliku dokumendiga, mida võivad vaadata näiteks konkurendid, kliendid, töötajad kui ka koostööpartnerid, kes selle kaudu määratlevad ettevõtte usaldusväärsust.
Sisukord
- Majandusaasta pikkus
- Majandusaasta aruande esitamise aeg
- Majandusaasta aruande osad
- Raamatupidamise aastaaruanne
- Tegevusaruanne
- Majandusaasta aruande esitamine
- Majandusaasta aruande mitteesitamise tagajärjed
Majandusaasta pikkus
Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on tavapäraselt 12 kuud. Enamasti on majandusaastaks kalendriaasta (1. jaanuarist 31. detsembrini), kuid ettevõtte põhikirjas või muus tema tegevust reguleerivas dokumendis võib olla fikseeritud ka sellest erinev majandusaasta.
Majandusaasta pikkus erandjuhtudel
Ettevõtte asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel võib majandusaasta olla erandkorras ka lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu. Näiteks kui ettevõte asutati 15. septembril 2020 ning majandusaastaks on valitud kalendriaasta, siis sellisel juhul võib olla esimese majandusaasta aruande perioodiks 15.09.2020-31.12.2021. Juhul aga kui ettevõtte oleks asutatud 15. juunil 2020, siis on esimeseks majandusaasta aruandeperioodiks 15.06.2020-31.12.2020.
Majandusaasta aruande esitamise aeg
Lõppenud majandusaasta kohta on ettevõtja kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb:
- raamatupidamise aastaaruandest ja
- tegevusaruandest (v.a mikroettevõtja)
Majandusaasta aruanne tuleb esitada 6 kuud pärast majandusaasta lõppu ehk enamasti on tähtajaks 30.06.
Majandusaasta aruande osad
Majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk sõltub ettevõtte suurusest. Mida suurem on ettevõte, seda detailsemal kujul tuleb registrile esitatavas aruandes informatsioon avalikustada. Normide kohaselt jagatakse ettevõtjad nelja kategooriasse: mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad.
Ettevõtete neli kategooriat
- Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
- Väikeettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
- Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
- Suurettevõtja – äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Mikro- ja väikeettevõtjad, kes on valinud oma arvestuspõhimõtete aluseks Eesti finantsaruandluse standardi, võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest.
Aruande nõuded ettevõtte suurusele vastavalt
Tabelis on kajastatud erinevad nõudmised aruandele lähtuvalt ettevõtja liigist.
| Aruande osa | Mikro- ettevõtja | Väike- ettevõtja | Keskmine ettevõtja | Suur- ettevõtja |
| bilanss | JAH (lühendatud) | JAH | JAH | JAH |
| kasumiaruanne | JAH | JAH | JAH | JAH |
| rahavoogude aruanne | EI | EI | JAH | JAH |
| omakapitali aruanne | EI | EI | JAH | JAH |
| tegevusaruanne | EI | JAH | JAH | JAH |
| lisad | kuni 4 lisa (kui asja-kohased) | kuni 9 lisa (kui andmed olulised) | vastavalt vajadusele | vastavalt vajadusele |
Mikroettevõtja võib soovi korral koostada väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruande, mikro- ja väikeettevõtjad võivad soovi korral koostada ka täismahus majandusaasta aruande.
Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ning Eesti ettevõtetel tuleb oma aastaaruanne koostada eurodes.
Raamatupidamise printsiibid
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb teada ja kasutada järgmisi alusprintsiipe:
- majandusüksuse printsiip – ettevõtja arvestab oma vara, kohustusi ja tehinguid lahus ettevõtja omanike, kreeditoride, töötajate, klientide varadest, kohustistest ning tehingutest;
- jätkuvuse printsiip – aruande koostamisel lähtutakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt ning tal ei ole lõpetamise kavatsust;
- arusaadavuse printsiip – aruande avalikustatav info peab olema esitatud ülevaatlikult ja üheselt mõistetavalt;
- olulisuse printsiip – aruandes kajastub kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande lugeja majandusotsuseid;
- järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi;
- tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud;
- objektiivsuse printsiip – aruandes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
- konservatiivsuse printsiip – aruannet tuleb koostada kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist;
- avalikustamise printsiip – aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab aruande lugejal saada ettevõtja kohta asjakohast ja tõepärast infot;
- sisu ülimuslikkuse printsiip – tehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.
Raamatupidamise aastaaruande osad
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb:
- bilansist – kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali);
- kasumiaruandest – kajastab aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit);
- rahavoogude aruandest – kajastab aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha lähendite laekumisi ning väljamakseid);
- omakapitali muutuste aruandest – kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis;
- lisadest.
Tegevusaruanne
Mikroettevõtja tegevusaruannet koostama ei pea, küll aga teised ettevõtjad.
Tegevusaruandes antakse ülevaade
- ettevõtte põhitegevusest ja kõrvaltegevustest;
- asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel;
- olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
Juhul, kui majandusaasta lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital äriseadustikus nõutule (on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud või plaanitakse selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus.
Raamatupidamiskohustuslastel, kes kuuluvad audiitorkontrolli kohustuse alla, peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemeid).
Tegevusaruande võib kirjutada vabas vormis, peamine, et nõutud info on olemas. Väikeettevõtjal piisab täiesti paarist lausest oma tegevuse kohta. Eitavaid lauseid kirjutama ei pea.
Majandusaasta aruande esitamine
Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.
Ettevõtjaportaali saab siseneda ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või Smart-ID-ga.
Äriregistris saad anda raamatupidajale õigused aastaaruande koostamiseks ja sisestamiseks.
Majandusaasta aruande mitteesitamise tagajärjed
Kui majandusaasta aruannet ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitatud, kohustab registripidaja isikut registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Samuti võib registripidaja kasutada seadusest tulenevat õigust ning trahvida kohustatud isikuid, kohustuste rikkumise eest. Kui aruannet ei esitata ja ei põhistata registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning isiku võlausaldajad ei ole taotlenud isiku likvideerimist, võib registripidaja isiku äriregistrist kustutada.
Majandusaasta aruanne on nagu ettevõtte visiitkaart. Aruande puudumine äriregistrist näitab ettevõtte eriliselt madalat usaldatavust.
Kui soovid, et aitaksime sul koostada majandusaasta aruannet, anna sellest julgesti teada! Kontaktid leiad siit!
Põhjalikuma ülevaate saamiseks terminitest, printsiipidest ja nüanssidest, mida aastaaruande koostamisel tuleb teada ning erinevatest etappidest, mis läbitakse aruande koostamisel ja Äriregistrile esitamisel saab lugeda meie 33- leheküljelisest e-raamatust “Mikro- ja väikeettevõtja aastaaruande koostamine ja esitamine”.