Käibemaks on kaudne maks, mida eraisikuna ehk lõpptarbijana tasume peaaegu iga sooritatud ostuga ilma, et seda endale teadustame.
Käibemaks on Eestis riiklik maks ja seda maksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Käibemaksumääraks on Eestis 22%, erandjuhtudel 13%, 9% või 0%.
Käibemaks on tarbimismaks, mida rakendatakse peaaegu kõikide kaupade ja teenuste suhtes, mida ostetakse ja müüakse tarbimiseks.
Loe edasiRavikindlustus on kindlustus ravikulude katmiseks.
Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus, see tähendab kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi. Ravikindlustust korraldab Tervisekassa, kes katab kindlustatud isikute haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise kulud ette nähtud ulatuses, samuti maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha ja muid rahalisi hüvitisi (näiteks hambaravihüvitis).
Ilma ravikindlustuseta aga tuleb kõigi meditsiiniteenuste eest tasuda ise, näiteks ka perearsti visiidi eest. Ravikindlustuseta isikutele finantseerib riik ainult vältimatu abi.
Loe edasiKõikidel ettevõtetel on kohustus säilitada teatud aja ulatuses eelkõige raamatupidamise ja personali dokumente.
Säilitustähtaegu reguleerivad raamatupidamise seadus, käibemaksuseadus, maksukorralduse seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, äriseadustik, töölepinguseadus ja tervishoiu ja tööohutuse seadus.
Siit loetelust saad kiirelt üle kontrollida erinevate dokumentide säilitamise tähtajad.
Loe edasi
Soovides näiteks aasta lõppedes tänada koostööpartnereid hea koostöö eest või tunnustada töötajaid millegagi, tuleks meeles pidada kingitustega seotud maksustamist.
Kingitus on täies ulatuses maksustatav 22/78*100% tulumaksuga. Oma töötajale tehtud kingitusi aga maksustatakse erisoodustusena (tulumaks + sotsiaalmaks).
Majandusaasta lõppemisega tuleb ettevõtetel läbi viia varade ja kohustuste inventuur.
Kui majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, on aastalõpu inventuuri kuupäevaks 31.detsember.
Loe edasiIgal töötajal on õigus saada aastas vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust, millesse ei arvata rahvuspühi ega riigipühi. Puhkuse kestus on sama, olenemata sellest, kas töötatakse osalise või täistööajaga. Alaealistel, osalise või puuduva töövõimega töötajatel ning haridustöötajatel on õigus pikendatud põhipuhkusele.
Loe edasiKoondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu. Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada.
Loe edasi