fbpx

Algdokument – mis ja milleks?

algdokument

Mis on algdokument?

Ettevõtluses toimetades leiab aset palju erinevaid majanduslikke tegevusi ehk äritehinguid. Näiteks soetatakse kaupa, müüakse oma toodet/teenust, makstakse palka, renditakse mingit vara, antakse või võetakse laenu, käiakse lähetuses jne. Iga konkreetse majandustehingu toimumise fikseerimiseks ja hilisemaks tõestuseks on tarvis algdokumenti.

Raamatupidamise algdokument tõendab majandustehingu toimumist ja asjaolusid ning peab olema vormistatud selliselt, et ka kolmas osapool, kes sinu ettevõtte tegevusega kursis ei ole, saab aru, mis on tehingu sisu, kes on osapooled ja millal see toimus.

Loe edasi

Levinumad Maksuameti deklaratsioonid

Levinumad deklaratsioonid, mida ettevõtjatel tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada on:

  • TSD – tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon;
  • KMD – käibemaksudeklaratsioon;
  • INF deklaratsioonid (infot edastavad dokumendid).

Deklaratsioonide esitamine käib Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna E-MTA (elektroonilised teenused ja paberivaba suhtlus) kaudu.

Loe edasi

Majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruanne on aruanne, mille esitamine on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, ka neile, kel majandustegevust ei toimunud.

Meeles tuleks pidada, et tegemist on avaliku dokumendiga, mida võivad vaadata näiteks konkurendid, kliendid, töötajad kui ka koostööpartnerid, kes selle kaudu määratlevad ettevõtte usaldusväärsust.

Loe edasi

MIS ON KÄIBEMAKS?

Käibemaks on kaudne maks, mida eraisikuna ehk lõpptarbijana tasume peaaegu iga sooritatud ostuga ilma, et seda endale teadustame.

Käibemaks on Eestis riiklik maks ja seda maksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Käibemaksumääraks on Eestis 22%, erandjuhtudel 9% või 0%.

Käibemaks on tarbimismaks, mida rakendatakse peaaegu kõikide kaupade ja teenuste suhtes, mida ostetakse ja müüakse tarbimiseks.

Loe edasi

Ravikindlustus

Ravikindlustus on kindlustus ravikulude katmiseks.

Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus, see tähendab kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi. Ravikindlustust korraldab Tervisekassa, kes katab kindlustatud isikute haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise kulud ette nähtud ulatuses, samuti maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha ja muid rahalisi hüvitisi (näiteks hambaravihüvitis).

Ilma ravikindlustuseta aga tuleb kõigi meditsiiniteenuste eest tasuda ise, näiteks ka perearsti visiidi eest. Ravikindlustuseta isikutele finantseerib riik ainult vältimatu abi.

Loe edasi